top of page

SÜG teadusteater Krempel (Indrek Peil, Arne Loorpuu) I. Peil, G. Galilei „Elementa et Horror Vacui“

Kodune humoorikus oli väga tervistav minikate teise päeva hommikutunnil. Loorpuu ja Peili piirideta ideedetulv sai taaskord väljundi, antud juhul lausa päris lavastuse näol. Teadusinimestele omase kohmakuse ja nohiklikkuse koomilisus kiskus nii mõnelgi hetkel suu muigveli. Väljastpoolt Saaremaad kohale sõitnud publikumi jaoks ei pakkunud ehk Krempel täit naudingut ning arusaamist, kuna oma kooli inimesed, naljad ja teadusteater lähevad SÜGlastele ikka rohkem hinge kui minikatele paariks päevaks sisse immigreerunud teatrisõpradele. Märgilise tähendusega hetk oli muidugi õpetaja Sirje Kreismani karjatus, kui õhupall plahvatas.

 

Rapla Riinimanda (Valter Uusberg) Jonas Jonassoni „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“ põhjal kooliteatrile Valter Uusberg „Saja-aastane aknast välja!“

Kinolinal mõjus film „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“ niivõrd absurdselt, et kogu teos muutus selle võrra geniaalsemaks. Sürreaalsed ning tagurpidi pööratud ajaloosündmused panid vaataja pea tööle kujutelmade maailmas, kuidas me elaksime, kui ajalugu oleks läinud teisiti. Filmi näinuna kaldun tugevalt kiitma linateose viimistletust ja detailiderohkust, kuid lavastus jäi arvatavasti segaseks isikutele, kes ekraniseeringut ega ka raamatut pole jõudnud vaadata/lugeda. Lakke riputatud lendlev elevant oli vastavalt originaalstoryle väga teemasse, aga lavastuses jäi antud rekvisiidi mõte üsna segaseks.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rakvere G Teatriansambel (Aili Teedla) omalooming “Vanasõnad – kuldsed sõnad“

Tuttavad ja toredad teatrilapsed ehk Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambli särasilmsed näitlejad meenusid mulle eelmise aasta lavastusest. Lihtsusega võlumine pole alati kõige lihtsam ülesanne, aga ägeda Eesti folkloori põimimine lavastuse sisuga, loob mõnusa põimiku, mis voogab väga ühtselt ja voolujooneliselt. Kõnekäändude ja vanasõnade mängulisus loob ruumis pineva õhustiku, mis innustab vaatajaid kuulama. Kohati riimuvad sõnapaarid teevad kõrvale pai ja hoiavad sidet kuulaja ning näitlejate vahel. Magamiskottide andekas ärakasutamine lavakujunduses vähendas kindlasti noorte kandmisvaeva rekvisiitide osas. Teksti hea intonatsioon ja näoilmete kontroll avaldas samuti muljet. Tegemist pole vaid ühe-kahe hea näitlejaga, vaid eranditult kõik nad on tasemel.

 

Tallinna 32. KK (Tõnis Niinemets) grupitöö „Kui teile nii näib“

„Maailm on hull“ laulis Tuuli Rand mulluse aasta Eesti Laulu konkursil. Antud lavastuses püüti edastada publikuni sõnumit, milline olukord valitseb hetkel noortemaailmas. Praeguse aja noorte igapäev ei sarnane just eriti 30–40 aasta tagustele aegadele. Kujundina kasutati käesoleval puhul hullumaja, kus noored ja endaga pahuksis olevad isikud said abi. Lavastuses kasutati sarnaste situatsioonide kordamist, väljendamaks tänapäeva rutiinsust ja depressiivsust. Tablettide neelamine ja ebardlike käitumismallide järgimine kirjeldas noorte saamatust täna enam ilma keemiata hakkama saada ning kohati häiriv eneseväljendus näitab meie allakäiguredeli üha rohkem süvenevat langust.

 

Rapla VG Teatristuudio Ega Vist (Krista Olesk) omalooming „Valikuvabadus“

Oma elu mõtteks pean aforismi: „Tee seda, mis sulle meeldib“. Argumenteerides antud põhimõtet, tiirutati eneseleidmise radadel ning toodi välja prioriteetide paikapanemise olulisus. Algselt huvitava mõttena tunduv aforism hakkas aga juba mitmes lavastustes korduma, mis tundus halenaljaka ja isegi kahtlasena, nagu konkursijuhendis oleks sees olnud kindlad fraasid, mida peab teatritükis kasutama.

 

Haljala G (Eva Samolberg-Palmi) E. Samolberg-Palmi „Vinski“

Esimene mõte, mis pähe kerkib, on „Vanad ja kobedad“. Kogu lavakujundus ja miljöö mõjub nii muinaseestlaslikult ja tohutult vanana. Koltunud mööblinässakad ning täispuidust riidekapp lisavad õhustikule viimase lihvi. Samasooliste armastuse aktuaalsus on praegusel hetkel üpriski tõsi. Kuid mõttekordust esines ka antud teema puhul ehk sama punkti kasutati ka teiste truppide lavastustes. Kõrva hakkas ütlus ja pani mõtlema järgmine fraas: „Naine ilma meheta on kui käbi ilma okasteta“. Eestalste jonnakus ja isepäisus oleks minu lahtiseletus eelnevale ütlusele, kõike tahetakse saavutada üksi ja abi vastuvõtmine ei tule pea kunagi kõne alla.

Tallinna Lilleküla G „Kruvikeeraja“ (Andres Jakovlev, Liina Salonen) ühislooming „Võta must tuletis“

Sügavasisuliste teemaarenduste vahele on võimalik pikeerida ka lõkendamapanevat nalja. Iseenesest on matemaatika tuntud kui väga range ja konkreetne teadusvaldkond. Kuid kuulates kihinaid ja naerupurskeid saalis, võib lugeda tekstilise poole käesolevas lavastuses kordaläinuks. Süstemaatilisus ümbritseb meid igapäevaselt ning matemaatiliste valemite rakendus võib tunduda kaugena. Eripärade olemasolu ja lähedusest saigi vaataja antud lavastuses aimu.

 

Rapla ÜG Teatristuudio Ega Vist (Krista Olesk) H. Runneli, D. Kareva, A. Reinla ainetel K. Olesk „Me liigume“

Eesti luulemaastik on meeldivalt kirev ning ei saa viriseda, et meil oleks vähe kiiduväärt poeete. Runneli, Kareva ja Reinla seatud mõnusad värsiread seoti kokku hapraks, kuid samas mõjusaks sisukirjelduseks. Riimi võlu on minu jaoks hüpnootilise mõjuga, mis tõmbab mind aina sügavamale enda haardesse. Kergus, mis kaasneb riimidega. on omapära, mida kasutades muutub iga loometeos minu jaoks juba intiimsemaks ning liigutavamaks.

 

Paide ÜG Maski Taga (Marju Mändmaa) ühislooming „Varjus“

Huvitavaid teemakäsitlusi on sel aastal olnud üsna vähe. Väga palju on noorte probleemide ja igapäevamurede lahendamisele rõhku pandud. Paide näitetrupi selleaastane lavastus on väga sarnane mullusele lavastusele. Minu jaoks tundus see sisu poolest liiga lihtne. Pea neljas etenduses oli käsitletud geide teemat. Kuidagi väga hingelähedaseks ja armsaks on see teema kõigile saanud. Üldine lavastuse idee oli tänapäeva ühiskonna kirjeldamine. Eriliselt toodi välja nn muidusööjate ja elumeeste mõttetust ning nende kasutust teiste inimeste jaoks.

 

Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja (Liann Saage-Vahur) Lev Tolstoi „Hobuse lugu“

Hobune kui jõu- ja tööloom peab olema tugev ning vastupidav. Väliselt võib näida kõik korras olevat, aga hingeliselt rebeneb tõsise laimu all kanatava isik üsna kiiresti. Väliste tunnuste põhjal eelarvamuste kujundamine on nii tavaline, ka mul omal on sellega probleeme. Tolstoi on maailmaklassikutest kirjanike hulka kuuluv härra ning see lavastus tekitas sisemuses mul suure kihu originaalteksti lugeda. Näitlejad mängisid oma osa väga väärikalt välja ja kõik oli paigas. Väljapeetud elegantsus ning graatsia on hobuste üks põhilisemaid omadusi ning neid omadusi tõid eriti oskuslikult välja noormehed. 

ut you.

Title. Double click me.

TEISE PÄEVA ETENDUSTE KIIDUSÕNAD

bottom of page