Kui kaua on teie trupp tegutsenud?
Tänavu tähistame kooliteatri 25. sünnipäeva. Trupi kõige staažikamad näitlejad on 10 aastat juba tegutsenud, kuid on ka palju uusi noori tulijaid, sest järeltulevat põlve on alati juurde vaja. Üks liikmetest on juba kuuendat korda Saaremaal Miniteatripäevadel näitlemas.
Kui kaua võttis aega näidendi ettevalmistamine?
Näidendi ettevalmistused algasid jaanuaris, kuid kõige intensiivsem tööprotsess toimus siiski kahe viimase nädala joooksul. Sel ajal sai paika pandud veel kõik pisidetailid ning sellega seostuvad faktorid.
Kas ja kuidas olete rahule jäänud selleaastastaste teatripäevadega?
Saaremaa Miniteatripäevad on sündmus, kus on alati suur rõõm osaleda ning seda ka tänavu. Meid valdavad ainult positiivsed emotsioonid ning ei jõua juba ära oodata järgmist aastat. Tuleb veel välja tuua, et söök oli imemaitsev ja kabaree oli üle aastate üks parimaid. Samuti oli armas ööbida oma igaaastases ööbimisruumis nr 413, millest juba puudust tundsime.
Mis oli teie kõige suurem ootus seoses üritusega?
Muidugi on suur rõõm esineda ning tunda rõõmu ka teiste etenduste vaatamisest, kuid siiski üks kõige mõjuvam põhjus Saaremaale tulla on ikkagi kabaree. See on miski, milles ei saa kunagi pettuda ning emotsioonid on alati laes.
Millest teie näidend jutustas? Mis oli põhisõnum?
Lugu räägib ühest laigulisest hobusest, kellel on mitmekülgne ning kurb elulugu. Tegelikult on näidendil kaks põhisõnumit, neist üks võiks olla see, et inimest ei tohiks hinnata eelkõige tema massist eristumise pärast. Teine idee on see, et inimesed ja loomad ei pruugigi teineteisest niivõrd palju erineda.
Mis on teie üldmulje Saaremaast?
Loomulikult on kõige meeldivam Saaremaale sõitmise puhul just praamisõit, seekord oli õnneks sõit tuulevaikne ning seega väga nauditav. Muidugi on alati suur rõõm külastada seda lummavat saart, Kuressaaret ning vägagi kodust Saaremaa Ühisgümnaasiumi.
Missugune oli žürii tagasiside? Kas jäite rahule?
Erilise kriitikaga meid seekord üle ei lastud, rohkem kiideti kui laideti. Kõige rohkem räägitigi sellest, mida oleks võinud teha paremini, seega nokiti vaid pisivigade kallal. Tagasisidega jäime igati rahule.
Kas te soovite, et selliseid üritusi toimuks rohkem? Mida muudaksite?
Oleme päris tihti mõelnud, et võiks olla selline teatriküla, kus päevast päeva tegeletakse näitlemise ning omavahelise suhtlemisega. Väga lahe oleks omasugustega koos veeta aega, tehes seda, mida kõige enam armastame.
TRUPIPORTREE JÕGEVA LIBLIKAPÜÜDJATEGA
