Paide Ühisgümnaasiumi "Maski taga": pohh, teeme ära

Koolis ringi kolades avastasin ma oma teelt Paide Ühisgümnaasiumi näitetrupi "Maski taga". Veel viimased ärkvel olevad noored sain ma kokku kogutud ja küsisin neilt mõned vabas vormis küsimused. Paide inimesed on nii toredad, ka juhendaja Marju, kes trupiportree ajaks oli juba silma looja lasknud. Siit see tuleb.

Millest tuli idee teha sellist etendust?

Me tegime oma etenduse etüüdie põhjal. Panime sinna nii palju iseennast kui võimalik. Me arvamegi, et seal on rohkem meie endi, noorte ideid, kui juhendajat. Idee sündis vaadates meie oma trupi inimesi. Kõige rohkem tõusis esile interneti- ja telefonisõltuvuse temaatika, sellest ka meie lavastus räägib. Me saaks siia loo juurde panna ka pildi, kus siis Paide trupi inimestest 90% on telefonides (naerupahvakas kõigi poolt).

Autor: Karin Viilup

Kuidas valmis Teie etendus?

Meil on traditsiooniks teha oma Minikate lavastus valmis laagris, mis enamasti toimub umbes kolm nädalat enne üritust. Seekord oli samamoodi. Tulime kõik kokku ja tegime erinevatest etüüdidest ühe toreda etenduse, vähemalt meie arvates. Midagi on.

Mis on lemmikud etendused selleaastastel minikatel? Säravaimad?

Hmm...nii raske on neid etendusi võrrelda, kõik on omamoodi. Aga kui nüüd mõelda, siis 32. Keskkool oli päris hea, vaikuse temaatika ja õudukas. Laval on üldse üsna keeruline kujutada midagi õudset, see oli päris äge.

Rakvere koerte etendus meeldis ka, selline armas, ja näitlejatööd olid samuti head.

Hugo Treffner tegelikult meeldis ka, uuenduslik ja üllatav. Teistmoodi teater aitab avardada piire ja mõjub näitlejaile endile ka loovalt.

Kas võõrustajalinn Teie trupile meeldib?

Meie arvates on Kuressaarel päris tore arhitektuuriline väärtus, sellist teist linna eriti ei ole. Kuigi, kui nüüd mõelda, siis Paide on suhteliselt sarnane - kõnnid tänaval ja ühtegi inimest vastu ei tule.

SÜGi toidud on super, aga Paides pakutakse hommikuti pannakaid (tegelikult SÜGis ka, toim.). Kabaree traditsioon on niiiiiiii äge, mujal vist polegi sellist. Alati parim asi, mida minikatelt oodata.

Aga mida soovitate inimestele, kes homme Teie etendust vaatama tulevad?

Olge kindlasti avatud meelega ja ärge otsige väga sügavat sõnumit, lihtsalt nautige hetke ja naerge südamest.

Ja kas Teie trupil on ka oma moto?

Oii, aitäh ettepaneku eest, seda me peame nüüd mõtlema hakkama, paras tuumafüüsika. Aga kas meil on oma mingit ühist hüüdlauset? No meie truppi kui tervikut võib iseloomustada see: „Pohh, teeme ära!“